Keeleõpe

Filoloogina jagan arvamust, et mida rohkem võõrkeeli inimene räägib, seda kergem on tal uusi keeli juurde õppida. Loomulikult on lihtsam juba lapsena oma emakeele kõrvale teine keel omandada ning siinkohal on selgelt suur eelis näiteks kakskeelsete perede lastel, aga kunagi ei ole hilja alustada!

Maailma keeled jagunevad geograafiliselt erinevatesse keelkondadesse ja keelerühmadesse.
Näiteks eesti keel ja soome keel kuuluvad uurali keelkonna soome-ugri keelterühma läänemeresoome alamrühma. Inglise ja rootsi keel aga kuuluvad mõlemad indoeuroopa keelkonna germaani keelterühma. Siiski, inglise keel läänegermaani alamrühma ja rootsi keel põhjagermaani alamrühma. Jaa, mingid seosed on siin olemas, aga nagu teame, on samasse keelkonda kuuluvad keeled vähemalt kõrvale kuulates väga erinevad, kuigi nende keelte struktuur ja grammatiline ülesehitus võivad olla suhteliselt sarnased. Hea tahtmise juures saavad eestlane ja soomlane üksteisest aru, rootslane ja norrakas ka, aga rootslane ja inglane juba enam mitte, sest keeled on erinevatest alamrühmadest. Siin ei aita muud kui keeleõpe!

Naljaga pooleks võib öelda, et võõrkeeleoskuse tasemed jagunevad kolme põhikategooriasse:
A – midagi mõikan
B – saan hakkama
C – suhtlen vabalt

Omakorda jagunevad need grupid kaheks, vastavalt rääkimis-, kuulamis-ja lugemisoskuse vilumusele.
Euroopa Nõukogu on välja töötanud ametlikud keeleoskustaseme kriteeriumid, mille järgi on võimalik enda võõrkeele oskuse taset hinnata.

https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10413268/lisad/10413270

Kõige mõistlikum tundub võõrkeelt õppida vastavas keelekeskkonnas ehk välisriigis. Alati ei ole see aga võimalik. Alternatiiviks on kas iseõppimine või keelekursused. Mina pooldan kursusi ehk grupis  õppimist. Sel juhul on võimalus end teistega võrrelda ja saada nii õpetajalt kui kaasõpilastelt pidevat tagasisidet oma edusammude kohta. Samuti saab kursustel paar korda nädalas õpitavat keelt aktiivselt praktiseerida. Alguses küll vägagi kobamisi ja sõnaraamatu abiga, aga mida aeg edasi, seda ladusamalt kõik läheb. Peaasi, et motivatsioon paigas ja selge siht silme ees.

Isiklikust kogemusest tean öelda, et keeleõppe juures on kõige olulisem sõnade päheõppimine. Kui sõnu ei tea, siis ennast väljendada ei saa. Näiteks, grammatikat oskamata on võimalik sõnu ritta seades midagi ära öelda. Ja kordamine on tarkuse ema!